Mis keeles toimub kogu üritus?

Ametlik programm ekspeditsioonil toimub inglise keeles. Samas, kuna üritus on korraldatud eestlaste poolt, siis probleemide korral saab alati ka abi eesti keeles.

Kui mul ei ole võimalik kulutada reisile 40 päeva, kas ma siis saan ikka reisist osa võtta?


Loomulikult. Sinna sõites soovitame tungivalt plaanida laevareisi. Sellel on mitu põhjust. Meie eesmärk on, et Kameruni ametnikud viiksid nii piirikontrolli kui tolliformaalsused läbi juba laevas, et kohale jõudes saaksime kiiresti maale ja reisi nautima. Samuti võib see vajalikuks osutuda pandeemia aspektist – laevareis võiks asendada võimalikku karantiininõuet. Kui ikkagi aega napib ja soov osaleda on suur, siis viimane võimalus on lennata Kanaari saartele, kus meil on planeeritud peatumine. Ja kui ka sellest on vähe, siis loomulikult saab tulla täiesti omal käel lennukiga Kameruni. Selleks peate eelnevalt hankima omale passi vajalikku viisa ja leppima kokku, kes tegeleb Teie transpordivahendi käitlemise ja vormistamisega laeval ja maabumisel.

Mis puudutab tagasireisi, siis siin on samuti mitu võimalust. Kelle autoreis on plaanitud ühesuunaline, saavad tagasitulekul täiesti vabad käed. Need aga, kes oma tehnika koju tahavad saata, peavad enne oma varanduse laeva saama. Seejärel võib kasutada liinilende, aga kui huvi tagasi lendamise vastu osutub piisavalt suureks, siis organiseerime selleks tšarterlennuki. Kuhu täpselt, on vara veel öelda, see sõltub huviliste geograafiast. Päringud sellekohaste pakkumiste saamiseks on juba tehtud.

Millise laevaga me Aafrikasse sõidame?
 

Hetkel veel kindlat laeva ei ole, läbirääkimiste laual on erinevad variandid. Palju sõltub sellest, kui usinasti läheb eelregistreerimine. See annab aimu, kui suur on huvi ja milline laev osutub valituks, aga kindlasti saab olema tegemist modernse ja kõigi mugavustega alusega. Kuna täpset maksumust hetkel veel ei tea, siis hinnad on mingil määral ligikaudsed ja võivad natuke kõikuda aga maksmise hetkeks on selge nii laev kui ka täpne summa. 

Milliste lisaväljaminekutega peaks arvestama? 

Vaktsineerimised. Kindlasti peab olema tehtud vaktsineerimine kollapalaviku vastu ja kaasas peab olema ka seda tõendav nn. kollane pass. Kameruni jaoks võib vajalik olla ka vaktsineerimine polioviiruse ehk maakeeli lastehalvatuse vastu. Aga see küsimus on hetkel selgitamisel. Soovituslik on veel vaktsineerimine koolera vastu. Erinevate vaktsineerimiste hinnad jäävad vahemikku 25-50 eurot. 

Viisad. Loodame hankida need ühiste nimekirjade alusel grupiviisadena. Aafrika maade viisad on üldiselt kallid ja arvestama peaks ca 100 eurot riigi kohta. 

Kütus. See kulu sõltub suuresti kasutatavast tehnikast. Kütuse hinnaks võiks arvestada keskmiselt 1 eur/liiter. Kui läbida 3000 kilomeetrit kuluga 10l/sajale, oleks kulu 300 eurot. Arvestama peab, et teeolud on kohati väga rasked ja kulunorm kindlasti kasvab, võimalik et isegi kahekordseks tavalisega. Üle suuremate jõgede puuduvad sillad ja transport käib parvedega, mis samuti on tasulised 

Reisikindlustus. Hetkel käivad läbirääkimised kindlustusfirmadega, kes teeksid meile soodsaima pakkumise võimalike kindlustusjuhtumite vastu. Info selle kohta tuleb õige pea. 

Söök. See küsimus saab selge vastuse siis, kui oleme sõlminud prahtimislepingu ja hetkel on see veel läbirääkimiste üks teemasid. Mis puudutab söömist Aafrikas, siis siin sõltub palju reisijatest endast. Üldiselt on kohalik toit kõik väga odav, samas suurlinnas on võimalik ka palju kulutada..  

Rahvuspargid. Piirkonnas on mitmeid rahvusparke, mõnda üritaksime ka sisse põigata. Pilet võib päris soolaseks osutuda. 

Ööbimised. Need, kes rändavad omapäi ja/või ilma autota, peavad arvestama kuludega ööbimistele. Need sõltuvad suurel määral vajalikuks peetaval standardil. Tavaliselt lihtne öömaja on väga odav, aga luksushotellid võivad vägagi kalliks osutuda. Sümboolset tasu võidaks küsida ka laagriplatside kasutamise eest. 

Lennukipilet. Kel aega napib ja tagasisõit laevag juba liiaks osutub, saavad lennata tagasi. Vastavalt registreerimise käigus kogutud infole on arutluse all tsarterlennu võimalus. Liinilennuki pileti hinnad Euroopa suunal jäävad vahemikku 400-900 eurot. 

Mis peaks kaasas olema? 

Kõikidel autodega reisijatel peaksid olema kaasas tagavararatas (parem kui kaks) koos tungraua ja rattavõtmega. Veel parem kui elementaarsedki tööriistad, mis võimaldaksid lihtsamaid esilekerkivaid remonttoid jooksvalt ise kõrvaldada. 

Köögitarbed ja gaasipliit. 

Esmaabikarp 

Siia tuleb veel jooksvalt täiendust. 

Mis juhtub, kui auto katki läheb? 

Reisil on kaasas kogenud mehaanikute meeskond, kes teeb võimalusel imet, et saaksite reisi jätkata. Samuti saab loota kaasreisijate peale, sest sellisel reisil osalejad tavaliselt hädasolijat ei hülga 

Kuidas käib sidepidamine? 

Tõenäoliselt saate kasutada oma kodumobiili, aga igapäevaseks suhtlemiseks on see ebamõistlikult kulukas, näiteks interneti gigabaidi hind võib kujuneda rohkem kui 20000 eurot ja seda vaevalt et keegi maksta sooviks. Seepärast loodame saada iga riigi kohta kohalikud SIM kaardid, mis oleks juba eelnevalt seadistatud ja  laevareisi jooksul võimalik välja jagada. Paha ei teeks satelliittelefon, kui kellelgi selline võimalus on. 

Milliseid ohte võib selline reis endas kätkeda?

Sihtkoht ei ole tavamõistes turismipiirkond ja tegemist ei ole süütu paketireisiga. Seetõttu on võimalikud mitmesugused ohuolukorrad. Paljusid saab vältida või leevendada kainet talupojamõistust abiks võttes aga mitte kõike ja mitte alati. Kohalik rahvas, eriti maapiirkondades, ei ole turistidega harjunud ja võib käituda ootamatult. Allpool veel väike loetelu võimalikest ohtudest:

Teeolud ja harjumuspärasest täiesti erinev liikluskultuur(itus) võivad viia liiklusõnnetuseni. Eriti tuleb tähelepanu pöörata ootamatult teedele ilmuvatele inimestele või loomadele. Kana või lamba alla ajamine võib tunduda üsna tühisena, aga samas võib see olla kellegi ainus elatusallikas ja selle eest mõistliku kompensatsiooni saamine täiesti omal kohal. Samuti on oht, et auto saab vigastusi, mida ei ole võimalik parandada. Kuigi, kohalikud meistrid suudavad vahest imesid korda saata! Õnnetuste põhjusena ei saa täiesti välistada ka teisi osavõtjaid!

Et oleme ekvaatori piirkonnas, siis on päike seniidis ja päikesepõletuse oht on suur. Kasutage kaitsevahendeid. Samuti tuleb tarvitada ohtralt vett.

Nii nagu kõikjal mujal maailmas, tuleb ka siin silmas pidada taskuvargaid ja muid kurjategijaid. Seda eriti linnades.

Kuna vaesus on suur, siis pole ka ametnike palgad teab mis suured ja välistatud pole altkäemaksude küsimine. Kergekäeliselt ei tasu neid anda, isegi, kui summad tunduvad väikesed. Kui Teie juba maksate, siis järgmiselt turistil on selle võrra raskem maksmata hakkama saada. Sama kehtib ka teel politseinikega.

Kohalikud toidud on põhjamaalase jaoks täielik eksootika ja kõhuhädade tekkimine ei ole välistatud. Halvimal juhul võib tegemist olla toidumürgitusega. Seega,:


Mis võiks olla meditsiinikotis kaasas?

  • Kindlasti võiks olla kaasas sääsetõrjevahend ja hammustuste leevendi
  • Valuvaigistid
  • Päikesekreem
  • Antiseptikut (teepuu õli, alkohol)
  • Kraadiklaas
  • Kõhurohud. Kindlasti palju söetablette ja kui eriti pahaloomuline kõhulahtisus kallal, siis näiteks imodiumi tabletid.
  • Vitamiinid
  • Reisija-spetsiifilised ravimid ja esmaabi pakike sidumisvahendite ja plaastritega.

Enne reisile asumist tuleb pöörduda reisimeditsiini kabinetti ja teha vajalikud vaktsineerimised.